vaimne abielurikkumine

Vaimne abielurikkumine on truudusetus Jumalale. See on liigne kiindumus maailma asjade vastu. Vaimne abielurikkumine on analoogne abikaasa truudusetusele: “Aga nagu naine, kes on truudusetu oma armastatule, oled sina olnud truudusetu mulle, Iisraeli maja,’ ütleb ISSAND” (Jeremija 3:20; vt ka Jesaja 1:21; Jesaja 57:8; Hesekiel 16:30).

Piibel ütleb meile, et inimesed, kes valivad olla sõbrad maailmaga, on “abielurikkujad”, kellel on “vaen Jumala vastu” (Jakoobus 4:4 ja Jakoobus 4:5). “Maailm” siin on kurjuse süsteem Saatana kontrolli all  (Johannese 12:31; Efeslaste 2:2; 1 Johannese 5:19). Maailmasüsteem, oma kunstliku ja petliku skeemiga, mis koosneb võltsitud väärtustest, väärtusetutest püüdlustest ja ebaloomulikest kiindumustest, on loodud selleks, et meelitada meid eemale puhtast suhtest Jumalaga. Vaimne abielurikkumine tähendab siis Jumala armastuse hülgamist ja maailma väärtuste ning soovide omaksvõttu (Roomlaste 8:7 ja Roomlaste 8:8; 2 Timoteose 4:10; 1 Johannese 2:15–17).

Vaimne abielurikkumine hõlmab igasugust ebajumalakummardamise vormi. Vanas Testamendis püüdsid Iisraeli lapsed segada teiste jumalate, nagu Baali, kummardamist Jumala kummardamisega (Kohtumõistjate 3:7; 1 Kuningate 16:31–33; Jeremija 19:5). Nii muutus Iisrael abielurikkumise abikaasaks, kes soovis nii meest kui ka teist armastatut (Jeremija 9:2; Hesekiel 6:9; Hesekiel 16:32). Uues Testamendis määratleb Jaakobus vaimse abielurikkumise kui väidet, et armastab Jumalat, samal ajal kui kasvatatakse sõprust maailmaga (Jakoobus 4:4 ja Jakoobus 4:5). Isik, kes sooritab vaimset abielurikkumist, on see, kes tunnistab end olevat kristlane, kuid leiab oma tõelise armastuse ja rõõmu Saatana pakutavates asjades. Usklike jaoks on maailma armastus ja Jumala armastus otsesed vastandid. Vaimset abielurikkumist sooritavad usklikud võivad väita, et armastavad Issandat, kuid tegelikult on nad selle maailma naudingute, selle mõju, mugavuste, rahalise kindluse ja nn vabaduste poolt lummatud.

Vaimse abielurikkumise mõiste Jumala vastu on peamine teema kogu Vanas Testamendis (Jesaja 54:5; Jeremija 3:20; Hesekiel 16:15–19). See teema on eriti hästi illustreeritud Hoosea raamatus. Prohveti naine Gomer sümboliseerib Iisraeli laste truudusetust (Hoosea 2:2–5; Hoosea 3:1–5; Hoosea 9:1). Hoosea pühendumus Gomerile sümboliseerib Jumala ustavat ja kannatlikku armastust Tema eksinud rahva vastu.

Jeesus ütles: “Keegi ei saa teenida kahte isandat. Või vihkad üht ja armastad teist, või oled pühendunud ühele ja põlgad teist” (Matteuse 6:24). Piibel hoiatab meid: “Ärge armastage maailma ega midagi maailmas. Kui keegi armastab maailma, siis armastus Isa vastu ei ole temas. Sest kõik maailmas – lihahimu, silmaiha ja elu uhkus – ei tule Isalt, vaid maailmast” (1 Johannese 2:15–16). Usklikud peavad kordama vana hümni sõnu: “Maailm minu taga, rist minu ees; tagasiteed pole.”

“Kuulekate lastena ärge alluge kurjadele soovidele, mis teil olid teadmatuses elades. Aga nii nagu Tema, kes sind kutsus, on püha, nii ole püha kõiges, mida teed; sest on kirjutatud: ‘Olge pühad, sest mina olen püha'” (1 Peetruse 1:14–16). Vaimne abielurikkumine on nagu püüda aia peal ratsutada ühe jalaga maailmas ja teisega taevas. Me ei saa mõlemat. Nagu Jeesus hoiatas Laodikea kogudust: “Ma tean teie tegusid, et te ei ole külm ega kuum. Ma soovin, et sa oleksid kas üks või teine! Nii et kuna sa oled leige – ei kuum ega külm – kavatsen ma sind suust välja sülitada” (Ilmutus 3:15–16).

Maailma armastus on eelkõige südame hoiak, ja me võime maailmalikkuse kõrvale heita, kasvatades uut kiindumust. Vaimse abielurikkumise vältimiseks “pange oma südamed asjadele üleval, kus Kristus istub Jumala paremal käel. Suunake oma kiindumus kõrgemale, mitte maa peal olevatele” (Koloslassa 3:2).