huvitavat
Huvitavaid fakte
prohvet Joonast
Nimi
TÄHENDAB
Tuvi
Raamatu autor
Prohvet Joona
Kirjutamise aeg
780eKr
32 raamat piiblis
4 peatükki
Prohvetlik raamat
34 raamatut on veel
- Joona oli prohvet Gath Hepheri külast, mis asus Galilea alamjooksul Naatsaretist umbes kolm kilomeetrit põhja pool.
- Tänapäeval on Gath Hepheri küla tuntud kui Mash Had.
- Variserid eksisid salmis Johannese 7:52, kui nad ütlesid: “Uuri ja vaata, ei Galileast ei tõuse prohvetit!”
- Joona on ainus prohvet, keda Jeesus võrdles iseendaga. Matteuse 12:39-41
- Joona kogemus on Kristuse surma, matmise ja ülestõusmise tüüp.
- Erinevalt kõigist teistest Vana Testamendi raamatutest keerleb Joona eranditult paganarahva ümber.
- Niineve oli maailma impeerium umbes 300 aastat. (900-60 eKr) Joona kodust:
• Assüüria oli kirdes.
• Joppa oli edelas.
• Tarsis (Hispaania) oli läänes - Joona on ainus Vana Testamendi prohvet, kelle teenimistöö toimub täielikult võõral pinnal.
- Joona oli Iisraeli Jerobeam II kaasaegne. (782-753 eKr)
- Joona raamatus on neli peatükki:
• 1. peatükk – Joona põgeneb Jehoova eest.
• 2. peatükk – Joona jookseb Jumala juurde.
• 3. peatükk – Joona jookseb koos Jumalaga.
• 4. peatükk – Joona jookseb Jumalast ette. - Assüüria valmisolekule meelt parandada võisid kaasa aidata:
• Katk aastal 765 eKr
• Päikesevarjutus kaks aastat hiljem aastal 763 eKr
• Teine katk neli aastat hiljem aastal 759 eKr. - Niineve meeleparandus toimus tõenäoliselt Asurdan III valitsemisajal (773–755 eKr).
- Pärast Niineve meeleparandust Joona jutlustamisel lubati linnal seista veel 150 aastat, kuni babüloonlased mässasid assüürlaste vastu aastal 626 eKr ja kukutasid vägeva Niineve linna 16 aastat hiljem aastal 612 eKr.
SA EI SAA PÕGENEDA JUMALA KUTSEST OMA ELULS. TA JÄLITAB SIND MAA ÄÄRTENI . . . VÕI NAGU JOONA PUHUL, SUURE KALA KÕHUNI.
Joona lugu on üks märkimisväärsemaid piiblilugusid. Joonast ja vaalast räägitakse tihti lastele pühapäevakoolis. Kuid on detaile, mida paljud ei tea Joonast, nagu tema päritolu, sest lugu keskendub peamiselt sellele, kuidas kala neelas Joona alla ja viis ta Niinevesse.
Uurime lähemalt fakte Joona kohta ja tema loo tähtsust piiblis.
ta tuli Gatist
Joona pärines väikesest külast nimega Gat Heper, mis asub Naatsaretist viie kilomeetri kaugusel kirdes ja on tänapäeval tuntud kui Mashhad. Just seal elas Joona, kui Jumal talle missiooni Niineve rahva juurde suundumiseks andis.
Arvatakse, et ta oli ainus prohvet, keda Jeesus endaga võrdles
Joona kogemused oma reisil Niinevesse, kus ta hoiatas linnarahvast, võrreldakse tihti Jeesuse surma, matmise ja ülestõusmisega.
Ta oli hirmul ja uhke
Raamatu alguses on ilmne, et Joona oli hirmunud ja uhke, mis ajendas teda Jumala eest põgenema. Ta keeldus minemast Niinevesse ja edastamast Jumala sõnumit, sest ta pidas inimesi oma vaenlasteks ja uskus, et kui ta neid meelt parandama veenaks, ei viiks Jumal oma ähvardust täide.
Ta visati ookeani
Pärast sõnakuulmatust Jumalale läks Joona laevale, mis suundus Tarsisest eemale. Laeval viibides puhkes Jumala tahtel tugev torm ja meeskond heitis liisku. Nad leidsid, et Joona oli nende hädade põhjustaja ja heitsid ta üle parda, mille järel neelas ta suur kala. Joona oli kala kõhus kolm päeva ja ööd, palvetades ja meelt parandades. Lõpuks oksendas kala Joona välja kuivale maale, Niinive lähedale, kuhu tal tuli Jumala sõnum viia.
Ta mõjutas Niineve rahvast meelt parandama
Kui Joona läheb Niineve rahvale edastama Jumala sõnumit, et nad oma pattude tõttu hukkuvad, suudab ta neid veenda meelt parandama ja Jumala poole pöörduma.
Kuid Joona on vihane, kui nad seda teevad, sest ta teab, et Jumal plaanis linna karistada ja pärast nende meeleparandust neid hoopis säästa. Joona oli veendunud, et linn hävitatakse, nagu Jumal oli talle öelnud, kuid ei osanud oodata, et linnaelanikud paluvad Jumalalt andestust ja saavad selle. Vihasena palub ta Jumalalt enda surma, kuid Jumal otsustab selle asemel talle anda õppetunni.
Jumal andis talle varju
Joona palus Jumalat, et ta võiks surra, kuid Jumal ei kuulanud teda, vaid käskis puul kasvada prohveti kohal, pakkudes talle varju. Joona oli selle eest väga tänulik, kuid järgmisel päeval, kui Jumal saatis ussi, kes puu juure ära sõi ja puu kuivas, muutus Joona vihaseks. Ta ütles Jumalale, et parem oleks olnud surra. Jumal lasi taimel närtsida ja küsis Joonalt, miks ta ei peaks säästma Niinevet, kus on kuus tuhat inimest, kes ei tee vahet oma paremal ja vasakul käel.
Teda peetakse kõige tõhusamaks prohvetiks
Joonat peetakse Piibli kõige tõhusamaks prohvetiks, sest ta suutis veenda terve linna kahetsema ja oma käitumist muutma, et vältida Jumala viha. Kui enamik piibliprohveteid suutis pöörata vaid mõned üksikud, kes nende sõnumit kuulasid ja uskusid, siis Joona puhul piisas ühest korrast, kui ta hoiatas Niineve elanikke nende eksiteel olemisest ja lähenevast hukatusest, ning nad võtsid seda kuulda. See teeb temast ühe Vana Testamendi märgilisema prohveti.
Ta oli kuulsaim välismisjonär
On üldteada, et Joona lahkus oma kodumaalt ja suundus teise piirkonda, et hoiatada inimesi eelseisva viha eest, mis oli nende pattude tõttu Niinevele saabumas. Tema maine põhines ka tõsiasjal, et ta on ainus prohvet Piiblis, kes tegi prohvetliku ennustuse, mis ei läinud täide, kuna Jumal otsustas Niineve elanikke nende kahetsuse järel säästa.
Ta on harjunud näitama Jumala suveräänsust
Joona on Piiblis kasutatud Jumala suveräänsuse demonstreerimiseks, näidates, et isegi kui Joona keeldus Jumala antud ülesandest, kasutas Jumal teda siiski vahendina, et tuua päästet Niineve rahvale. See teeb Joona loo oluliseks, õpetades kristlastele, et Jumal saavutab oma eesmärgid, olenemata näilistest takistustest, sest Tema võim on kõikvõimas.
andestus siiski võimalik.
Joona on Piiblis tuntud kui mees, kes ei allunud Jumala tahtele ja keeldus minemast Niinevesse, sest ei pidanud linna elanikke andestust väärivaks. Kuid Joona raamat näitab, et hoolimata sellest, kui madalale ta langes, keeldudes järgimast Jumala antud juhiseid, andestati talle siiski. Seetõttu õpetab Joona lugu, et ükskõik kui kaugele keegi on lunastusest eemaldunud, on andestus siiski võimalik.
Kes oli
prohvet Joona?
Jumala armastus ja arm on kõigile inimestele
Uhke, kangekaelne, sõnakuulmatu, truudusetu, nuriseja ja üldiselt halvas tujus, see kantseliitlik vana kurameerija oli Joona, kelle nimi tähendab “tuvi”. Joona, Amittai poeg, pärit Sebuloni Gat- Heeferist (mida Joosua 19:10-13 nimetab Gat-Heefer), oli üks varasemaid prohveteid ja Vanas Testamendis Eliisa kaasaegne. Joona lugu on kirja pandud lühidalt, kuid mõjusalt Joona raamatus, mis koosneb vaid 48 salmist.
Kui Jumal käskis Joonal minna ja hoiatada Niinevi vägivaldseid ning jumalakartmatuid elanikke nende peatse hukatuse eest, tõusis tema uhkus heebrealasena – ja seetõttu kõigevägevama poolt eriliselt soositud – mässu. Paganad olid tema silmis kõige madalam inimrämps, kes ei väärinud isegi head maad saastamast. Nad olid “puutumatud”, ja mõte, et Jumal võiks neist hoolida, oli mõeldamatu. Seetõttu, et mitte taluda seda, mida ta ei suutnud meenutada, põgenes ta Jafasse ja leidis tee Tarsisesse suunduvale laevale, mis oli Niinevist täiesti vastassuunas.
Meie maapealne isa oleksid tõenäoliselt Joonale õlgu kehitanud ja leidnud kellegi teise, kes oleks olnud rohkem valmis tema sõnumit Niinevele viima, kuid mitte meie Taevane Isa. Kui Jumalal on kellegi jaoks eesmärk, siis kuna Jumala annid ja kutse on pöördumatud, täidab ta oma eesmärgi või veeretab takistused eest, et viia täide seda, mida Ta on ette määranud (Jesaja 46:9-10). Jumal saatis Joona üle kättemaksu, põhjustades ägeda tormi, mis ohustas tema laeva ja selle meeskonna turvalisust, nii et nende nördimus tema rahuloleva norskamise üle nende ohust lõpetas peagi tema rahulolu. See tseremoonitsemata ärkamine pani Joona mõistma, et kaugel sellest, et olla “kunstipärane põikpäine”, järgnes talle Kõigevägevam. Tal polnud muud valikut, kui tunnistada, mida ta oli teinud ja öelda meremeestele, et ainult tema üle parda viskamine päästab neid. Nad tegid seda ja Jumala saadetud tohutu kala (mitte vaal, nagu tavaliselt arvatakse, vaid mõni tolle aja tavaline mereelukas) neelas ta kohe alla (Joona 2:1). See ja tormi kohene vaibumine tõid laeva meeskonnale usu ja pääste (Joona 1:16). Issand ei jää kunagi ilma oma võimalusteta!
Sõnakuulmatus viib sinu elu katastroofini
Joona saab aru
Joona on nüüdseks sattunud olukorda, mis on hullem kui ta oleks eales osanud ette kujutada. Kuid nagu Jaakob, on ka tema mõistnud, et Jumal on temaga igal pool, olgu ta kuulekas või mitte. Sellest sünnib kaunis palve, mis kerkib suure kala kõhust, ent sisaldab endas siiski vihjet vaimsele uhkusele:
9 Need, kes austavad tühje ebajumalaid, hülgavad oma osaduse!
10 Aga mina tahan ohverdada Sinule tänulaulu kõlades! Mida olen tõotanud, seda täidan! Jehoova käes on pääste! (Joona 2:9-10).
Vastuseks palvele ja kahetsusele, oksendas kala Jumala käskude järgi Joona välja, tõenäoliselt Iisraeli rannikul. Teadlaste sõnul pidi see olema seal, kuna Niineve suurde linna oli sealt kolmepäevane jalgsirännak, mis ühtib Joona raamatu 3:3 kirjeldusega. Antiiksed koopamaalingud, mis pärinevad sellest ajastust, kujutavad Niineve kalureid Vahemere ääres elamas. See detail on oluline, et näidata, kuidas Jumal valmistab ette teed oma sulastele Tema käskude täitmiseks. Niineve elanikud kummardasid peajumalannana Ashtorethi, kuid austasid ka Dagonit, kellel oli inimese ülakeha ja kala saba.
Jumala eest
ei saa
ära joosta
Piibli tekst Joona 3:1-2 on tõepoolest meisterlikult sõnastatud:
“1 Ja Joonale tuli teist korda Jehoova sõna; ta ütles:
2 ‘Tõuse, mine Niinivesse, sellesse suurde linna, ja kuuluta sealne jutlus, mida ma sulle käsin!”
Seekord ei pane Joona vastu, kuigi ta võib väliselt olla kuulekas, sisemiselt on ta endiselt kangekaelne ja sõnakuulmatu. Ta jõuab Niinevesse ja läbib linna, kuulutades neljakümne päeva jooksul rahvale hukatust ja hävingut, sest nad on pahelised ega tunne Issandat ega tema teid.
Seejärel suundub ta varjualusesse, mille ta on mäele ehitanud, et nautida vaadet linnale ja oodata ilutulestiku algust (Joona 4:5). Kuid tulemus on null – ta ei leia mitte ainult inimesi, kes on kuninga juhendamisel alandlikkuse märke näidanud, vaid ka loomi, kes on riietatud kotiriidesse ja kaetud tuhaga, näidates sellega oma täielikku allumist Jumala sõnale, sügavat kahetsust ja püüdlust leppida Issandaga (Joona 3:5–10). See ei meeldi Joonale üldse ja ta vihastab Jumala peale, keeldudes teda oma mõtetesse lubamast (Joona 4:1-3). Jumala reaktsioon on kasvatada kiiresti kasvav puu, mis pakub Joonale varju kõrvetava päikese eest, mille eest Joona on esialgu tänulik, kuid mis järgmisel päeval äkitselt kaob! Jumala vastus Joona kibedatele etteheidetele on, et kui Joona tunneb kaastunnet iseenda mugavuse kaotuse pärast, olles teadlik oma vigadest Jumala lapsena, siis kui palju enam tunneb kaastunnet Kõigevägevam Jumal rahva suhtes, kes ei tea õiget valest (Joona 4:9–11).
Joona lugu pakub suurt lohutust neile, kes kuulekuse teel komistavad või põgenevad Jumala tahte eest. See on õpetlik näide neile, kes kiiresti kaotavad kannatuse, ja neile, kes alahindavad vaimselt nõrgemaid või ebaküpseid inimesi. Nagu Niineve elanikud, oleksime ka meie ilma Jumala armuta pimeduses. Seega lugegem, mõistkem, õppigem ja omastagem kõik läbi Tema sõna antud armu.
Estonian