1 Üks mees, Leevi soost, läks ja võttis ühe Leevi tütre.
2 Ja naine sai käima peale ning tõi poja ilmale; ta nägi, et see oli ilus, ja ta peitis teda kolm kuud.
3 Aga kui ta enam ei saanud teda peita, siis ta võttis tema jaoks pilliroost laeka, pigitas selle maapigi ja vaiguga, pani sellesse lapse ja asetas jõe ääre kõrkjaisse.
4 Ta õde võttis eemal aset, et teada saada, mis temaga juhtub.
5 Siis tuli vaarao tütar alla jõe ääre ennast pesema; ta toaneitsid aga kõndisid jõe kaldal. Kui ta nägi laegast kõrkjate sees, siis ta läkitas oma ümmardaja ja laskis selle ära tuua.
6 Kui ta avas ja nägi last, vaata, siis nuttis üks poeglaps! Aga ta andis sellele armu ning ütles: “See on üks heebrealaste poeglaps!”
7 Selle õde ütles siis vaarao tütrele: “Kas pean minema ja kutsuma sulle heebrea naiste hulgast imetaja, et ta sulle last imetaks?”
8 Ja vaarao tütar vastas temale: “Mine!” Ja tüdruk läks ning kutsus lapse ema.
9 Ja vaarao tütar ütles sellele: “Vii see laps ja imeta teda minu jaoks, ja ma annan sulle tasu!” Ja naine võttis lapse ning imetas teda.
10 Kui laps oli kasvanud, siis ta tõi selle vaarao tütrele ja see võttis selle enesele pojaks; ta pani temale nimeks Mooses ja ütles: “Sest ma olen ta veest välja tõmmanud!”

Ja Aaron oli sada kakskümmend kolm aastat vana, kui ta suri Hoori mäel.

Ja Mooses oli surres sada kakskümmend aastat vana; ta silm ei olnud tuhmunud ega ramm raugenud.

Aga kui ta oli nelikümmend aastat vanaks saanud, tuli tema südamesse mõte oma vendi, Iisraeli lapsi, vaatama minna.

Ja kui nelikümmend aastat möödas oli, ilmus temale Siinai mäe kõrves Issanda ingel tuleleegis kibuvitsapõõsas.

Ja ta mattis tema orgu Moabimaal, Beet-Peori kohale, aga tänapäevani ei tea ükski tema hauda!

2 Kes on ustav oma ametisseseadjale nagu Mooseski kogu tema kojas.
3 Sest tema on Moosesest niivõrd suurema au vääriline, kuivõrd maja valmistajal on suurem au kui majal.
4 Sest igal majal on oma valmistaja; aga kes kõik on valmistanud, see on Jumal.
5 Ja Mooses oli küll ustav sulasena kogu tema kojas tunnistuseks sellest, mida pidi räägitama,
6 aga Kristus kui Poeg on tema koja koja üle; ja tema koda oleme meie, kui me julguse ning lootuse kiitlemise hoiame otsani kindla.

1 Aga Mirjam ja Aaron rääkisid Moosesele vastu Etioopia naise pärast, kelle ta oli võtnud; sest ta oli võtnud naiseks etiooplanna.
2 Ja nad ütlesid: “Kas Jehoova räägib ainult Moosese läbi? Eks ta räägi ka meie läbi?” Ja Jehoova kuulis seda.
3 Aga mees, Mooses, oli väga alandlik, alandlikum kõigist inimestest maa peal.
4 Siis Jehoova ütles äkitselt Moosesele, Aaronile ja Mirjamile: “Minge teie kolmekesi välja kogudusetelgi juure!” Ja need kolmekesi läksid.
5 Siis Jehoova astus alla pilvesambas, seisis telgi uksel ning kutsus Aaronit ja Mirjamit, ja mõlemad läksid.
6 Ja Jehoova ütles: “Kuulge ometi mu sõnu! Kui teie hulgas on prohvet, siis ma ilmutan ennast temale nägemuses, räägin temaga unenäos!
7 Nõnda aga ei ole mu sulase Moosesega: tema on ustav kogu mu kojas!
8 Temaga ma räägin suust suhu, ilmsi, mitte nägemuste ja mõistatuste läbi! Ja tema võib vaadata Jehoova kuju! Mispärast te siis ei ole kartnud rääkida vastu mu sulasele Moosesele?”
9 Ja Jehoova viha süttis põlema nende vastu ning ta läks ära.

4 Mooses 12 – Bible – piibel.ee

1 Ja kogu Iisraeli laste kogudus läks liikvele Siini kõrvest, peatuspaigast teise Jehoova käsu järele; ja nad lõid leeri üles Refidimi, aga seal ei olnud rahval vett juua.
2 Siis rahvas riidles Moosesega ja ütles: “Andke meile vett juua!” Aga Mooses vastas neile: “Miks te riidlete minuga? Miks te kiusate Jehoovat?”
3 Ent rahval oli veejanu ja rahvas nurises Moosese vastu ning ütles: “Mispärast sa tõid meid Egiptusest siia, meid ja meie lapsi ning lojuseid janusse surema?”
4 Siis Mooses hüüdis Jehoova poole, üteldes: “Mis ma pean selle rahvaga tegema? Vähe puudub, et nad viskavad mind kividega surnuks!”
5 Ja Jehoova ütles Moosesele: “Mine edasi rahva ees ja võta enesega mõningad Iisraeli vanemaist. Võta kätte oma kepp, millega sa lõid Niiluse jõge, ja mine.
6 Vaata, mina seisan seal su ees Hoorebi kaljul. Löö kaljut, siis tuleb sellest vesi välja ja rahvas saab juua!” Ja Mooses tegi nõnda Iisraeli vanemate nähes.
7 Ja ta pani sellele paigale nimeks Massa ja Meriba, Iisraeli laste riiu pärast, ja et nad olid Jehoovat kiusanud, üteldes: “Ons Jehoova meie keskel või ei ole?”

1 Ja Iisraeli lapsed, terve kogudus, tulid esimeses kuus Siini kõrbe ja rahvas asus Kaadesisse. Seal suri Mirjam ja ta maeti sinna.
2 Kogudusel aga ei olnud vett. Siis nad kogunesid Moosese ja Aaroni vastu.
3 Ja rahvas riidles Moosesega, nad rääkisid ning ütlesid nõnda: “Oleksime ometi meiegi hinge heitnud, siis kui meie vennad hinge heitsid Jehoova ees!
4 Miks tõite Jehoova koguduse, meid ja meie lojused, siia kõrbe surema?
5 Miks tõite meid ära Egiptusest, tuues meid siia pahasse paika? Ei ole see vilja ega viigimarja, viinapuu ega granaatõuna paik, ja joomiseks ei ole vett!”
6 Aga Mooses ja Aaron tulid rahvakogu eest kogudusetelgi ukse ette ja heitsid silmili maha. Siis ilmutas ennast neile Jehoova auhiilgus!
7 Ja Jehoova rääkis Moosesega, üteldes:
8 “Võta kepp ja kogu kokku kogudus, sina ja su vend Aaron, ja ütelge nende nähes kaljule, et see annaks vett. Sina too neile kaljust vesi välja ning jooda kogudust ja nende lojuseid!”
9 Siis Mooses võttis Jehoova eest kepi, nagu teda oli kästud.
10 Ja Mooses ja Aaron kogusid koguduse kalju ette; ja ta ütles neile: “Kuulge nüüd, te vastupanijad! Kas peame tooma teile vee välja sestsamast kaljust?”
11 Siis Mooses tõstis oma käe üles ja lõi oma kepiga kaks korda kaljut, ja palju vett tuli välja ning kogudus ja nende lojused said juua!
12 Aga Jehoova ütles Moosesele ja Aaronile: “Sellepärast et te ei uskunud minusse ega pidanud mind pühaks Iisraeli laste silme ees, ei saa teie viia seda kogudust sellele maale, mille mina neile annan!”
13 See oli Meriba vesi, kus Iisraeli lapsed riidlesid Jehoovaga ja tema näitas ennast neile pühana.